Sa oled siin

Veebruari lõpus avatakse lapsehoiukohtade loomise ja teenusepakkumise toetamise teine taotlusvoor

"Järjest olulisem on ka lapsehoiukohtade paindlikkus, et kohalikud omavalitsused suudaksid tagada hoiukohti erivajadustega lastele, aga ka neile peredele, kus vanemad töötavad tavapärasest erinevatel kellaaegadel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
"Järjest olulisem on ka lapsehoiukohtade paindlikkus, et kohalikud omavalitsused suudaksid tagada hoiukohti erivajadustega lastele, aga ka neile peredele, kus vanemad töötavad tavapärasest erinevatel kellaaegadel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

26. veebruaril avatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel teine taotlusvoor lapsehoiukohtade loomise ja teenusepakkumise toetamiseks kuni 7-aastastele lastele. Teiseks taotlusvooruks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 2,5 miljonit eurot. 

„Toetuse andmise eesmärk on võimaldada lapsevanematel vastavalt oma soovidele tööturul osaleda. Järjest olulisem on ka lapsehoiukohtade paindlikkus, et kohalikud omavalitsused suudaksid tagada hoiukohti erivajadustega lastele, aga ka neile peredele, kus vanemad töötavad tavapärasest erinevatel kellaaegadel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Seetõttu on võimalik toetust taotleda ka ebastandardsetel aegadel avatud hoiukohtade loomiseks, mis on avatud näiteks õhtustel aegadel või nädalavahetustel. Teises taotlusvoorus saavad ka tööandjad luua lapsehoiukohti, mis võimaldaksid töötajatel tuua lapsed tööandja ruumidesse või tööandja läheduses asuvasse lapsehoidu,“ lisas minister.

Toetust antakse projektile, mille tegevustega luuakse uus lapsehoiukoht või uus eriilmeline lapsehoiukoht 0–7-aastasele lapsele ning projekti raames loodud kohal osutatakse lapsehoiuteenust või antakse alusharidust.

Lisaks tavapärastele lapsehoiukohtadele toetatakse teises taotlusvoorus eriilmeliste lapsehoiukohtade loomist, mis vastavad piirkonna perede tööajakorraldusele ja spetsiifilisematele vajadustele, näiteks hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad ning tööandja juures asuvad või võõrkeelsed hoiukohad. 

Toetust võib taotleda kohalik omavalitsus, eraõiguslik juriidiline isik, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus.
 
Ühte lapsehoiukohta toetatakse Eurostati andmete alusel määratud ühikuhinnaga, milleks on 245 eurot ühes kalendrikuus ehk 2941 eurot aastas. Euroopa Sotsiaalfondi toetuse osakaal on 75%. Omafinantseeringumäär on 25%. Ühikuhind katab kõik teenuse osutamisega seotud kulud, mis tähendab, et lapsehoiukoha kuludokumente eraldi ei ole vaja esitada. 

2015. aastal toimunud esimese taotlusvooru tulemusel loodi juurde 568 uut lapsehoiukohta. Kokku on kahe taotlusvooru kohta eesmärk luua 1200 uut lapsehoiukohta. 

Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ tegevusega „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“. Taotlusvooru viib läbi Sihtasutus Innove.

Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor on avatud 26. veebruarist 2018 kuni 25. aprillini 2018. Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad märtsikuus Tallinnas ja Tartus infopäevad. Täpsema info toetuse tingimuste ja tähtaegade kohta leiate Sihtasutus Innove koduleheküljelt.

TAUST

  • Euroopa Komisjoni laste vaesuse analüüsi kohaselt on laste vaesuse puhul kõige olulisem tegur vanemate tööturualane staatus.
  • Erivajadustega lastele suunatud hoiukohti ei ole Eestis piisavalt. Igal aastal luuakse neid küll juurde, kuid vajadus on suurem kui pakkumine.
  • Määruse raames ei toetata suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele hoiukohtade loomist, kuna neile pakutakse sama meetme „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ tegevuse „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ alusel spetsiifilisi tugiteenuseid (sh lapsehoiuteenust).
  • Pere vajadustest lähtuvad eriilmelised lapsehoiukohad on seotud vanemate tööajakorraldusega. Ebastandardsetel aegadel töötavad lapsevanemad vajavad oma laste hoidmiseks hoiukohti, mis on avatud näiteks õhtustel aegadel või nädalavahetustel. Samuti on tööandjal võimalik pakkuda lapsehoiukohti, et töötav lapsevanem saaks vähendada lapse lasteaeda viimisega lisanduvat ajakulu, tulla tööle ja minna töölt koos lapsega ning viia laps hoidu just sellise ajagraafiku alusel, nagu lapsevanem töötab.

 

Veel uudiseid samal teemal

"Kuna naissoost internetikasutajad kogevad sagedamini vihakõnet ja ahistamist, hoiduvad naised sagedamini osalemast poliitilistes aruteludes ning avaldavad harvemini internetis oma seisukohti,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
12.10.2018|Sotsiaalministeerium

Uuring: noored naised kogevad internetis rohkem ebavõrdset kohtlemist

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut osaleb täna ELi soolise võrdõiguslikkuse ministrite mitteametlikul kohtumisel Viinis, kus on läbiv teema sooline võrdõiguslikkus digimaailmas. Kohtumisel tuleb juttu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi EIGE uuringust, kus vaadati digitaliseerimisega kaasnevaid võimalusi ja ohte noorte seas.

"Kogukonna tugi oma inimestele on hindamatu, sest tihti on abi juba vestluspartnerist, kes leevendab üksindust ja märkab, kui kujunemas on tõsisem mure," ütles minister Kaia Iva.
03.10.2018|Sotsiaalministeerium

Kuues maakonnas saab kandideerida erivajadustega inimesi abistavasse vabatahtlike projekti

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas vabatahtlike kaasamist täisealistele erivajadustega inimestele ning eakatele tuge pakkuvasse pilootprojekti, milles kuue maakonna näitel testitakse hoolekandesse üle-eestilise vabatahtlike võrgustiku loomist. Kandideerimiseks tuleb täita avaldus Vabatahtlike Väravas.