Sa oled siin

Riik aitab rajada tervisekeskused ka seni katmata piirkondadesse

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervisekeskuste investeeringutoetuse tingimuste eelnõu. Teises taotlusvoorus on kavas toetada tervisekeskuste rajamist seni katmata piirkondadesse ning maakondliku tervisekeskuse rajamist Viljandisse.
 
„Kogu Eesti kaetusega saab tegelikult rahul olla, sest algselt planeeritud 35 tervisekeskuse asemel on praeguseks rajamisel 55 kaasaegset tervisekeskust. Mõnes piirkonnas jäi keskuse rajamise projekt ka sündimata, kuna proovikiviks sai osaliste koostöövalmidus või oli nõuetele vastav taristu juba olemas,“ ütles terviseala asekantsler Maris Jesse. „Teise taotlusvooru plaanimegi avada seni veel katmata jäänud tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks. Lihtsustame ka taotluste esitamise ja menetlemise korda, et vähendada bürokraatiat taotlejate jaoks.“ 
 
Teine taotlusvoor avatakse tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata tõmbekeskustesse Võrus, Jõgeval ja Kärdlas, Harju maakonnas Lool, Keilas ja Maardus, Lääne-Viru maakonnas Kundas ja Vinnis, Pärnu maakonnas Vändras, Sindis või Paikusel ja Kilingi-Nõmmel ning Saare maakonnas Orissaares.

Uuendusena on kavas toetada ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud üldhaigla ehk maakondliku tervisekeskuse ehitamist Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi Haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti. 
 
„Maakondliku tervisekeskuse rajamisega soovime parandada koostööd erineva tasandi tervishoiutöötajate – perearstide, eriarstide ja haigla – ning sotsiaalhoolekande vahel. Oleme Viljandi haiglas astunud esimesed sammud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimiseks, et tagada inimestele järjepidev raviprotsess ning neid haigusega toimetulekul senisest paremini toetada,“ ütles Jesse. „Loodame, et Viljandi kogemus aitab meil tulevikus ka teistes Eesti piirkondades teenuseid paremini integreerida.“
 
Lisaks on eelnõus ette nähtud võimalus põhjendatud juhtudel suurendada esimeses taotlusvoorus määratud toetust. Põhjendatud juhuks loetakse nimistuga perearsti lisandumist investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses.
 
Tervisekeskuste rajamise esimeses voorus oli meetme tegevuste eelarve ligi 85,1 miljonit eurot. Toetuse rahuldamise otsuse sai 55 projekti 43 piirkondlikust tõmbekeskusest üle Eest ning maksumusega 57,2 miljonit eurot. Teiseks taotlusvooruks on ette nähtud kokku 27,9 miljonit eurot. Taotlusvoor on kavas välja kuulutada 2018. veebruaris.
 
Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste.
 
 

3.01.2018

Veel uudiseid samal teemal

„Tööandjate ja ametiühingute otsus töötasu alammäära 40 euro võrra tõsta väärib tunnustust, sest see aitab kaasa ebavõrdsuse vähenemisele ja parandab suure hulga inimeste, eriti just madalapalgaliste toimetulekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
13.12.2018|Sotsiaalministeerium

2019. aastal tõuseb töötasu alammäär 540-le eurole

Valitsus kinnitas tänasel istungil 2019. aasta töötasu alammääraks 540 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,21 eurot.

Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale ka miinimumpalgaga töötamist ning pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga. Foto: pexels.com
12.12.2018|Sotsiaalministeerium

Paindlik ja senisest solidaarsem pension sai seaduseks

Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks, täienev pensioni arvutamise valem hakkab arvesse võtma lisaks palgale ka miinimumpalgaga töötamist ning pensioniiga on 2027. aastast seotud keskmise eeldatava elueaga. Täna Riigikogus vastu võetud muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud pensioniosasid, paindlikku vanaduspensionit saavad kasutada kõik soovijad.