Sa oled siin

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030

NB! Alanud on avalik konsultatsioon! Ootame rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 tervikteksti mustandi kohta arvamusi, täiendus- ja muudatusettepanekuid kuni 8. oktoobrini 2018 aadressile rta2030@sm.ee
 

Sotsiaalministeerium on alustanud uue rahvastiku tervise arengukava (edaspidi RTA) koostamist. Uus RTA annab visiooni ja eesmärgid, kuhu poole liikuda järgmise kümnendi jooksul ehk aastaks 2030.

Arengukava koostamisel ja selle elluviimisel peame oluliseks järgmiste põhimõtete järgimist:

  • Tervis igas poliitikas – tervist mõjutavad tegurid ja meetmed asuvad sageli väljaspool tervise sektorit, näiteks sotsiaal-, majandus-, keskkonna- või mõne muu valdkonna vastutusalas. Seetõttu on oluline, et teiste poliitikate kujundamisel ja elluviimisel arvestatakse nende mõju tervisele.

  • Koostöö – tervise eesmärkide saavutamisel on oluline tihendada koostööd avaliku, kolmanda ja erasektori vahel. Oluline on, et see koostöö toimuks seejuures erinevaid valdkondi hõlmates, nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil, aga ka nende kahe tasandi vaheliselt ning kaasates kogukondi.

  • Ebavõrdsuse vähendamine tervises – erinevate tervist iseloomustavate näitajate puhul on sageli olukord, kus „numbrite sisse“ vaadates leiame, et on suured erinevused kas sugude, vanuserühmade, regionaalsete piirkondade või mõne muu tunnuse alusel. Selleks, et sellist tervise näitajat mõjutada ja leevendada seejuures just kõige enam abi vajavate seisu, tuleb sekkumiste planeerimisel sihtrühmadena näha just neid. Nii vähendame ka ebavõrdsust tervises.

  • Innovaatiliste lähenemiste rakendamine – tervise valdkonna kaasajastamisel on oluline pöörata tähelepanu võimalustele, mida pakub innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus järgmisel kümnendil.

  • Kogukondade kaasamine – inimeste elukeskkonna parendamisel, tervise toetamisel ja edendamisel on kogukonnal ja kohalikul tasandil väga suur roll, sest just see on tasand, mis kujundab inimeste elukeskkonna avaliku ruumi ja väärtused, puutub vahetult kokku ja märkab indiviide. Seetõttu on oluline paikkonna tasandil toimuv tõenduspõhine tegevus.

  • Inimkesksus – mõtte- ja tegutsemisviisi muutmine suunas, kus teenuseid või tooteid kasutavad inimesed on võrdsed partnerid ning arvestatakse nende vajadustega. Inimest nähakse kui indiviidi ja temaga tehakse koostööd sobivate lahenduste väljatöötamiseks nii tervise säilitamisel, parandamisel kui ka haigustega toimetulekul.

Räägi kaasa rahvastiku tervise arengukava koostamises

Ootame teie kõigi arvamusi ja tagasisidet rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 tervikteksti esimesele mustandile. 

Tagasisidet ootame 8. oktoobrini aadressile rta2030@sm.ee.

RTA koostamisel on oluline roll juhtkomisjonil. Juhtkomisjoni ülesanne on jälgida RTAs püstitatud eesmärkide täitmist, tehes ettepanekuid selleks vajalike meetmete, tegevuste ja vahendite planeerimiseks. Samuti jälgib juhtkomisjon rahvastiku tervise olukorda ja analüüsib rakendatavate sekkumiste mõju. Juhtkomisjoni kuuluvad ministeeriumide, Riigikogu, kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja arengukava teemavaldkondadega seotud vabaühenduste, teatud erialaseltside ja liitude esindajad. 

Kehtiv rahvastiku tervise arengukava aastateks 2009–2020 seadis eesmärgiks pikendada inimeste eluiga ja tervena elatud eluaastaid. Kuigi keskmine oodatav eluiga on Eestis jõudsalt pikenenud, siis samas tempos ei ole lisandunud tervena elatud eluaastaid (Joonis 1). See tähendab, et inimesed elavad kauem, aga haigena. 

Joonis 1. Tervena elatud eluiga koos RTAs seatud eesmärkidega. Allikas: Statistikaamet

Joonis 1. Tervena elatud eluiga koos RTAs seatud eesmärkidega. Allikas: Statistikaamet

Uue RTA eesmärgid on koostamisel, kuid üldine suund on toetada nii inimeste tervena elatud eluaastate kui ka eluea pikenemist. Samuti soovime vähendada ebavõrdsust tervises. Kuigi Eesti näol on tegemist väikese riigiga, esineb tervisealast ebavõrdsust nii sugude kui ka hariduse lõikes ja piirkondlikult. Jooniselt 2 on näha, et vahe põhiharidusega ja kõrgharidusega inimeste oodatava eluea vahel on ca 12 aastat.

Joonis 2. Oodatava eluea erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel 2011. aastal. Allikas: Statistikaamet

Joonis 2. Oodatava eluea erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel 2011. aastal. Allikas: Statistikaamet

Uus RTA koosneb arengukava põhitekstist, kus on toodud üldine visioon ja eesmärgid ning neid toetavatest programmidest, mida kokku on kolm (Joonis 3). Kõik need RTA põhiteksti toetavad programmid on terviklikud dokumendid, ilma milleta ei ole võimalik RTA visiooni poole liikuda ja eesmärke täita.

Joonis 3. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 struktuur

 

Tervist toetavate valikute programm

 

Tervist toetatavate valikute programm käsitleb:

  • kõiki neid valikuid, mida inimene saab või peaks saama ise aktiivselt teha ning kujundab seeläbi oma elustiili ning harjumused;
  • elukeskkonda (sh õpi-, töö-) ning sotsiaalse keskkonna neid aspekte, mis otseselt kujundavad ja mõjutavad inimeste riskikäitumist, valikuid ning elustiili;
  • infot ja teenuseid, mis aitavad inimestel vähendada enda ja lähedaste riskikäitumist, teha tervist toetavaid valikuid või kujundada oma elustiil tervislikumaks.
     

Tervist toetavate valikute programm annab visiooni, kus, kuidas ja millised tervislikud valikud peaksid inimesele olema kättesaadavad ning missugune info ja teenused on vajalikud selleks, et inimene suudaks valida endale antud ajahetkel parimad või vähemalt optimaalseimad valikud.

Tervist toetavate valikute programm seab eesmärgid, mida soovime täita aastaks 2030, et liikuda lähemale visioonile.

Visioonile lähemale viivate eesmärkide seadmiseks kirjeldame programmis lühidalt hetkeolukorra, põhilised probleemid ja lahenduste suunad.

 

Tervist toetava keskkonna programm
 

Tervist toetava keskkonna programm käsitleb:

  • riske ja mõjusid (nii negatiivseid kui positiivseid) inimese tervislikule seisundile, mis tulenevad meid ümbritsevast (looduslikust või tehis-) keskkonnast ja sealsetest keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest faktoritest;
  • psühhosotsiaalseid ning sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis mõjutavad või võivad mõjutada inimese tervist.
     

Tervist toetava keskkonna programm annab visiooni:

  • kuidas kaitsta inimese tervist otseste või kaudsete elukeskkondlike tervisemõjurite negatiivse mõju eest;
  • kuidas hinnata keskkonnategurite mõju inimese tervisele;
  • kuidas ennetada ja vähendada keskkonnategurite võimalikku negatiivset mõju ja suurendada positiivset mõju;
  • missugune info ja teenused ning mil viisil on vajalikud inimesele, et ta saaks ennetada või vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske ning ära kasutada elukeskkonna positiivseid mõjusid tervisele.
     

Tervist toetava keskkonna programm seab eesmärgid, mida soovime täita aastaks 2030, et liikuda lähemale visioonile.

Visioonile lähemale viivate eesmärkide seadmiseks kirjeldame programmis hetkeolukorra, põhilised probleemid ja lahenduste suunad.

 

Inimkeskse tervishoiu programm
 

Inimkesksus on mõtte- ja tegutsemisviis, kus nähakse teenuseid kasutavaid inimesi võrdsete partneritena tegevuse planeerimisel, selles osalemisel ja tegevuse järgselt, veendudes, et teenus on ohutu, vastab inimeste vajadustele, kaaludes nende soove, väärtusi, perekondlikku olukorda, sotsiaalseid asjaolusid ja elustiili, nähes inimest kui indiviidi ja tehes koostööd sobivate lahenduste väljatöötamiseks.

Inimesekesksus on patsiendikesksusest laiem mõiste tervishoius, hõlmates lisaks ravile ka tähelepanu terve kogukonna tervisele ja heaolule ning nende olulisele rollile mõjutada tervishoiupoliitikat ja -teenuseid.

Programmi eesmärk on tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis:

  • aitavad lisada tervena elatud elu;
  • vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust;
  • toetada krooniliste haigustega elamist.
     

Inimkeskse tervishoiu programmi struktuuri joonise leiad SIIT

Viimati uuendatud: 27. september 2018