Euroopa Regionaalarengu Fond

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames on Sotsiaalministeerium vastutav nelja meetme tegevuse eest:

 

2.4.1  Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine

 

Perioodil 2014–2020 saavad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum taotleda toetust piirkondlike haiglate, kui pädevuskeskuste, hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimiseks.  Eesmärk on kaasajastada vähemalt 12 raviüksust, sh SA PERH patoloogia korpus, onkoloogia- ja hematoloogia kliiniku ja sisehaiguste kliiniku päevaravi osakond, hematoloogiakeskuse, keemiaravi ja nefroloogia palatiosakonnad ja psühhiaatriakliiniku raviüksused ning SA TÜK laste- ja kõrvakliinik, patoloogia labor, kiiritusravi ja sisehaiguste palatiüksused.

Otsus toetada Põhja-Eesti Regionaalhaigla  ja TÜ Kliinikumi raviüksuste rajamist tugineb Rahvastiku tervise arengukavale 2009–2020, mille rakendusplaanis toodud investeerimisprojektid on Vabariigi Valitsus kinnitanud. 4 projekti elluviimist toetatakse ERFi kaudu 46 miljoni euro ulatuses, millele lisandub toetuse saaja omafinantseering vähemalt 50%.

 

2.4.2 Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused

 

Meetme tegevuse eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil 2014–2023 ehitatud või rekonstrueeritud vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme tegevuse eelarvest investeeringute kava rahastamisskeemiga kokku 111,9 miljoni euro ulatuses, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetus on 83,9 miljonit eurot ja millele lisandub toetuse saajate omafinatseering vähemalt 25% ulatuses.

Meetme tegevuse rakendusüksus on Rahandusministeerium.

II taotlusvoor (lõppenud)

Toetati esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud piirkondlikesse tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste rajamist ja maakondliku tervisekeskuse loomist. Tegevusi rahastatakse ERF kaudu 26,1 miljoni euro ulatuses, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering vähemalt 25% ulatuses kogusummast. II taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg oli 23.07.2018. Kokku laekus 5 esmatasandi ja 1 maakondliku tervisekeskuse projekti taotlust.

II taotlusvoorus oli taotlemine üheetapiline. Taotlus koos sinna juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu: https://etoetus.struktuurifondid.ee  

I taotlusvoor (lõppenud)

2016. aasta esimeses pooles oli avatud taotlusvoor, kus kohalikud omavalitsused,  üldarstiabi osutamise tegevusloa omajad, haiglavõrgu arengukavasse kuuluva eriarstiabi osutamise tegevusloa omajad ja  eriarstiabi osutamise tegevusloa omajad, kellega koos samal taristul või kellele kuuluval taristul osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja, said taotleda esmatasandi tervisekeskuse ja selle teise tegevuskoha ehitamise ja rekonstrueerimise toetamist ERF-ist. 

Toetuse taotlemine toimus kahes etapis.  Esimese etapi taotluste põhjal koostas Sotsiaalministeerium investeeringute kava, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 8.09.2016, kavasse kantud projektid said toetuse saamiseks esitada taotlused rakendusüksusele kuni 8.03.2017. Kokku laekus 56 taotlust, millest vastavaks tunnistati ja rahuldamise otsuse said 55 projekti, millele eraldatav ERF summa on 57,3 miljonit eurot.

Vajalikku infot võib lisaks vaadata ka www.struktuurifondid.ee kodulehelt, kus on muuhulgas leitavad ka perioodi 2014-2020 läbivad õigusaktid, millele meetme tegevuse määruses on viidatud.

2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine

 

Meetme tegevuses toetatakse erihoolekande teenusekohtade loomist (sh peremajade ehitamist) psüühilise erivajadusega inimestele, et pakkuda paremaid elamis-, õppimis- ja töötamistingimusi. Loodud kohtadel saab inimene elada võimalikult tavapärast elu.

Erihoolekandeasutuste kaasajastamiseks on perioodi 2014-2020 vahenditest ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastust 47,6 miljonit eurot, millele lisandub vähemalt 8,4 miljonit eurot täiendavat finantseerimist. 2023. aastaks plaanitakse vähendada suurte ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenusekohti ja asendada need väiksemate, kuni 30-kohalistes teenuseüksustes olevate teenusekohtadega. Kokku planeeriti luua vähemalt 1400 kvaliteetset teenusekohta, sh asendada 1200 kohta ning toetada 200 uue kogukondliku teenusekoha loomist. Meetme tegevuse​ rakendusüksus on Rahandusministeerium.

Avatud taotlemine (lõppenud))

Toetati uute erihoolekande teenusekohtade taristu ehitamist, rekonstrueerimist, ostmist või renoveerimist ning seniste Valkla Kodu ja Viljandi haigla ööpäevaringse erihooldusteenuse üksuste reorganiseerimist. Kokku reorganiseeritakse 154 ebastabiilse remissiooniga ja kohtumääruse alusel teenusel olevate isikute ööpäevaringse hoolduse teenuskohta ning luuakse 327 uut ööpäevaringse, kogukonnas ja toetatud elamise, igapäevaelu ja töötamise toetamise, intervallhoolduse teenuse kohta.  Toetust sai 17 projekti, mille elluviimist rahastatakse ERFi -ist 11,8 miljoni euro ulatuses, sellele lisandub täiendav finantseering vähemalt 15% ulatuses kogusummast. Planeeritud kogusumma on 15,6 miljonit eurot, sh riiklik kaasfinantseering 1,1 miljonit eurot.

Investeeringute kava (1. taotlusvoor, lõppenud)

Vabariigi Valitsus kinnitas 12. jaanuaril 2017. a investeeringute kava, mille põhinimekirjas on 10 projekti seoses seniste suurte asutuste reorganiseerimisega ning 10 projekti uute kogukondlike teenusekohtade rajamiseks. Kokku on 20 projekti elluviimiseks planeeritud 35,8 miljonit eurot, millele lisandub 4,5 miljonit eurot omafinantseeringuna ja 3,6 miljonit eurot riikliku kaasfinantseeringuna. Skeemi alusel luuakse kokku 1312 teenusekohta, sh reorganiseeritakse 992 ja luuakse 320 uut ööpäeva ringse, kogukonnas ja toetatud elamise teenuse kohta.

Vajalikku infot võib lisaks leida ka www.struktuurifondid.ee kodulehel. Seal on leitavad ka perioodi 2014-2020 läbivad õigusaktid, millele meetme tegevuse määruses on viidatud.

2.5.2 Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine

 

Meetme eesmärk on toetada vähemalt 2000 puudega inimese kodu kohandust nende vajadustele vastavaks. 45 eluruumi kohandati katseprojekti raames, kus toetuse saajaks oli Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja partneriks Tallinna Linnavalitsus. Vähemalt 1955 eluruumi kohandatakse põhiprojekti raames ajavahemikus 2018 - 2023. Toetuse taotlejaks on kohalikud omavalitsused, et nad saaksid toetada puudega inimesi nende kodude kohandamisel ja arendada välja puudega inimestele eluruumide kohandamise teenuse. Põhiprojekti Euroopa Liidu toetuse eelarve on 10 miljonit eurot, mis moodustab kogu toetusest 85%, sellele lisandub kohaliku omavalitsuse omaosalus vähemalt 15%.

2018. a taotlusvoor on lõppenud, taotluse esitasid 56 omavalitsust. Järgmine taotlusvoor peaks plaanide kohaselt avanema 2019.a esimeses kvartalis.

Toetatavaks tegevuseks on eluruumi kohandamine liikuvuse (sh sissepääsu kohandamine, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee kohandamine ning hoone, selle territooriumile sissepääsu ja piirde kohandamine), personaalse hügieeni ja köögitoimingute parandamiseks.

Materjalid:

Sotsiaalministeeriumi 19. ja 20.06.2017 ettekanne:  Meetme tegevus „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“

Tallinna LV 19. ja 20.06.2017 ettekanne: Kodude kohandamise pilootprojekti rakendamisest Tallinnas

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse 19. ja 20.06.2017 ettekanne: Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine. Pilootprojekt.

Määrus

Määruse seletuskiri

Määruse eelnõu kooskõlastustabel

Määruse  lisa 1: Meetme tegevuse „Puudega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad

Määruse lisa 2: Puuetega inimeste eluruumide kohandamisel standardiseeritud ühikuhindade arvestamise analüüs ja rakendamise metoodika

Planeeritud ERF toetuse ja kohanduste arvu jaotus KOVide lõikes 2018 märts

 

Katseprojekt (lõppenud)

 

Katseprojektis toetati 45 inimese kodu kohandamist  ning maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta oli kuni 4500 eurot. Täpsem info on kättesaadav Tallinna teenuste veebist http://www.tallinn.ee/est/Kodukohanduse-pilootprojekt-2.

Katseprojekti toetuse andmise tingimused ning selle lisad:

 

Viimati uuendatud: 5. september 2018